Minu AIESECi praktika – see hõlmas 13 kuud elu ja tööd Hiinas Shanghais.

Olin majanduspraktikal, mille täpsem fookus oli personaliarendusel. Töötasin rahvusvahelise logistikaettevõtte DHL-i vastloodud siseülikoolis, mille ülesanne oli koolituste ja arenguvõimaluste pakkumine DHLi töötajatele Hiinas, Taiwanis ja Hong Kongis.

Esimesed pool aastat oli minu vastutusala uue asutuse tegevuse protsesside ja tavade kujundamine: kuidas suhtleme erinevate riikide ja üksustega, koolitajatega, mismoodi korraldame tagasisidet jms. Seejärel keskendusin analüütikuna inglise keele e-õppe programmi arendamisele koostöös allhankijaga.

Sain kogeda, mida tähendab töö rahvusvahelises suurettevõttes. Väga väärtuslikuks pean seda, et mul oli hea juht, kes toetas minu arengut ja oli mulle suureks eeskujuks. Muuhulgas õppisin temalt palju suhtlemise ja projektijuhtimise kohta – multikultuurses keskkonnas, kus mu meeskonnakaaslased pärinesid erinevatest riikidest üle terve Aasia, said need eriti oluliseks. Kõige eelneva ümber oli Hiina ja Shanghai pulbitsev kontekst – kiire areng, tohutud kontrastid, igapäevased seiklused.. ja näiteks Eestiga võrreldes tsentraliseeritumad otsused. Meenub üks tore päev töönädala alguses, kus saime teate, et kõrgete külaliste saabumise tõttu linna ei tohi me keegi paar järgmist päeva kontorisse tööle tulla – tarvis on vähendada liiklust!

Tavaline tööpäev algas umbes seitsmest. Mõnusaks eineks piisas mul vaid maja taha tänavale minna – seal oli turg, kus kaubitseti igasugu söögikraamiga. Kodu ümbruskonnas liikudes vahetasin alati tervitusi muhedate sellidega, keda igal hommikul oma poekesi avamas nägin. Edasi tuli umbes 20-minutine bussi- või jalgrattasõit, mis liiklustihedusega kohanedes sadade-tuhandete hiinlaste kõrval minugi lemmikuks transpordiviisiks sai. Lõunasöök koos töökaaslastega oli üks neist aegadest päevas, kus ma oma mandariini keelt hoogsalt arendasin, uurides oma kolleegidelt erinevate söökide jm sõnade kohta. Õhtuti kohtusin teiste praktikantide või Hiina-sõpradega – õhtusöögiks, jalutuskäiguks erinevates linnaosades ja paljuks muuks põnevaks, mis parasjagu päevakorda tuli.

Puhkuste aega kasutasin selleks, et rännata Hiina avarustes. Nägin nii suuri tööstusalasid kui mägesid, kloostreid, külaelu ja mastaapset ehitust-arendamist. Väga suureks väärtuseks oli võimalus teha seda koos oma Hiina sõpradega nii AIESECist, töö juurest ja mujalt, kelle abil sai nähtu palju sügavama tähenduse.

Läbi välispraktika õppisin maailma nägema uuelt kõrguselt. Laiendasin oma tunnetust võimalustest, mida kõike oma elus ette võtta võib. Tajusin, et maailm on tõepoolest väike, oleme üksteisega seotud. Muuhulgas – et saan näiteks oma tarbimiseelistuste, mikrolaenude jms kaudu mõjutada nende inimeste elu, kelle puhul end tavakontekstis suure vahemaa tõttu liiga kaugena olin tundnud.

Samuti sain uues keskkonnas võimaluse mõista paremini iseennast. Oluline märksõna praktikal veedetud aastast on minu jaoks kohanemisvõime. 20 miljoni inimesega linnas sain end tundma nagu kodus! Suutsin õppida tegema koostööd väga erinevatest kultuuridest ja erinevate taustadega inimestega. Neid oskusi rakendan igapäevaselt ka nüüd, Eestis tagasi olles.

Kõigest eelnevast ehk olulisemakski pean aga sõpru, keda kohtasin tänu praktikale. Olen kindel, et nendega võtan ka tulevikus miskit ette – olgu see mõne ettevõtmise algatamine või mõni muu isiklik või tööalane tegemine.

Mul on tohutult hea meel, et AIESEC Eestis tegutseb ja et olen just seesuguse kogemuse saanud. Soovitan välismaale praktikale minekut kõigile noortele, kes tunnevad huvi maailma ja iseenda vastu.